Fed võttis majanduselt abirattad

Viimasel föderaalse avatud turu komitee (FOMC) istungil sel kolmapäeval otsustati teha lõpp viimasele ringile stiimulitele, mis oli veel 2008. aastal alanud finantskriisi otsene pärand. Kolmanda QEna tuntud stiimulprogramm tähendas alguses USA valitsusvõlakirjade ning väärtpaberite ostmist iga kuu 85 miljardi dollari väärtuses, kuid alates sellest aastast on keskpank tõmmanud seda iga komitee istungiga koomale. Oktoobriks oli sellest järele jäänud vaid 15 miljardit dollarit.

Viimase programmi käigus ostis USA keskpank valitsuse võlakirju kokku 1,6 triljoni dollari väärtuses. Selle tulemusel paisus panga bilanss finantskriisi eelselt 800 miljardilt dollarilt 4,5 triljonile dollarile.

Lõpetamist edasi ei lükatud. Viimastel nädalatel tugevalt kasvanud volatiilsus finantsturgudel lõi väikese võimaluse, et Fed lükkab QE lõpetamise edasi detsembrisse, kuid keskpank otsustas ostudele joone alla tõmmata.

Nüüd, kui stiimulprogramm on läinud, muutub baasintressimäärade tõstmine turgude silmis kõige olulisemaks teguriks. Kolmapäeval avalikustatud teates jäi Fed oma varasema plaani juurde mitte tõsta baasintressimäärasid veel niipea. Hoiatusena öeldi aga, et kui majandus tugevneb oodatust kiiremini, siis esimene tõstmine võib juhtuda arvatust varem.

Esialgu on enamik ökonomiste arvamusel, et see võib juhtuda järgmise aasta keskel. Kindlalt aga ei saa öelda midagi, sest Fedi enda juhtide seas on vastandlikke seisukohti intressimäärade tõstmise ajastamise suhtes. Fedi esimees ­Janet Yellen on mitu korda rõhutanud, et otsus intressimäärasid tõsta lähtub puhtalt andmete analüüsist.

Lisaks on keskpank muutunud positiivseks tööjõuturu suhtes. Septembrikuise koosoleku järel nägi pank “olulist alarakendatavust” tööjõuturul, kuid nüüd öeldi, et tööjõu alarakendatavus on järk-järgult kadumas.

Inflatsiooni puhul lükkas Fed ümber mured oodatavast lahjast hinnatõusust, mis on viimastel nädalatel finantsturgudele pinnuks silmas olnud. Panga sõnul on pikaajalise inflatsiooni ­ootus püsinud stabiine. Nende hinnangul on inflatsiooni madalal hoidnud madalad energiahinnad ning tõenäosus püsivalt alla 2% jäävast inflatsioonist on kahanenud.

Mis edasi?

Alates 2009. aastast on andmed selgelt näidanud, et USA aktsiaturud ei ole suutnud hoida taset pärast QE lõppemist. QE1 lõppemise järel kukkus S&P 500 paari kuuga 100 punkti ning QE2 järel kaotas USA peamine aktsiaindeks poole aastaga 200 punkti. Praegugi on investorite seas mure, et rekordite lähedal olevad indeksid ei suuda tõusta ilma ­Föderaalreservi stiimuliteta.

“QE on olnud kõige efektiivsem varaklasside hindade kergitamise vahend ning nii majandus kui ka turud on sõltuvuses stiimulitest. Ilma nendeta näeme suurt korrektsiooni. Meie suurim mure ei ole, mida teevad turud, sest need kukuvad kindlasti, vaid milline on Fedi järgmine samm,” kommenteeris MarketWatchile Lindsey Groupi turuanalüütik Peter Boockvar. Ta on kindel, et Fed toob järgmise QE, kui aktsiaturud kukuvad 20% või enam.

Kuigi arvamusi Fedi tegutsemise kohta on mitu, siis ühes aspektis paistab enamik ühel meele olevat – volatiilsus suureneb. Fedi tugi on eelnevatel aastatel hoidnud volatiilsust alla ajaloolise keskmise, mis on lubanud aktsiahindadel tõusta.

Raske on prognoosida, kus suunas turud liiguvad, kuid tee, olgu see üles või alla, saab olema pikk ja künklik. Teisalt on QE lõppemine juba ammu olnud investoritele teada ning see ei ole mingi uudis. Uudis oleks vaid uue QE tulek, mille üks eeldusi oleks verelaskmine turgudel.

KOMMENTAARID

Hea viis panna turud rallima

ITG Investment Research Steve Blitz:"Mis oleks parem moodus panna kõrgemate intressimääradega silmitsi seisvaid turge rallima, kui olla veelgi optimistlikum majanduse kasvu suhtes. Ning viia tähelepanu tööjõuturu alarakendatavuselt üle ootusele inflatsiooni kasvust, mis peaks hakkama tõusma, kui ka energiahinnad ka tõusevad."

Muust maailmast eraldunud

The Economic Outlook Group Bernhard Baumohl:"Meie jaoks paistis silma fakt, et avalduses ei mainitud ­Euroopa nõrkust ega mingeid hiljutisi langustrende maailma­majanduse väljavaate kohta. See ütleb meile, et ­Yellen usub, et USA majandus on, vähemalt praeguseks, eraldunud ülejäänud maailmast ning monetaarpoliitika hakkab baseeruma USA enda tööhõive- ja inflatsioonitrendidel"